Ühised puhkusereisid teevad lapsed targemaks ja õnnelikumaks

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkus aitab laste ajul areneda.
Puhkus aitab laste ajul areneda. Foto: Panther Media / Scanpix

Täiskasvanuna loeme pidevalt päevi suvepuhkuseni, et patareid taas täis laadida. Suvepuhkus mõjub aga hästi ka lastele, sest see on aeg kui nad saavad vanematelt rohkem tähelepanu.

Emad-isad, kes rannal liivalosse ehitavad, sulgpalli mängivad või üle merelainete hüppavad, tunduvad lihtsalt lõbutsevat, kuid tegelikult on mängudes osalemine lapsele oluline ning loob sideme vanema ja järglase vahel, kirjutas Telegraph. Selline ühine tegutsemine annab lapsele märku, et «kogu mu tähelepanu on sinul. Sa teed mind rõõmsaks ja sinuga on hea koos olla».

Ühistel ette võetud väljasõitudel on tegelikult kogu perekonnale hea mõju, sest reisil olles on kõigil stressi vähem. Siin on mõningane kurb statistika:

  • Kaks kolmandikku päevasest vestlusest vanema ja lapse vahel on puhtalt rutiinipõhine (Elizabeth Buie, TES).
  • 65 protsenti vanematest ütleb, et mängib lapsega vaid aeg-ajalt.
  • Üks kuuest isast ütleb, et ei tea, kuidas lapsega mängida ja kolmandik ütleb, et tal lihtsalt pole selleks aega (Parent-Play survey, Playmobil UK).
  • Vaid neljandik lastest ütleb, et räägib vanematega millestki olulisest rohkem kui kord nädalas (Child of Our Time).
  • Me muretseme tihti oma vaimse tervise pärast, aga tegelikult peaksime sama palju tähelepanu pöörama terve pere vaimsele tervisele. Ja loomulikult näitavad uuringud, et pere üldine heaolu mõjub hästi ka üksikisikute heaolule (Holt-Lunstad et al, 2015).

Aju areng

See teadmine, et reis lapse aju arengut mõjutab, on üsna vähelevinud. Areng tuleneb sellest, et reisil olles saavad enim koormust kaks aju osa, mis kodus võivad jääda suurema tähelepanuta. Üks neist on mängimine ja teine otsimine (Panksepp, 2016).

Aju mängimise süsteem saab tööd siis, kui matad ta jalgu liiva alla, kõditad teda basseini ääres või vead teda seljas. Aju otsimise süsteem läheb aga käima siis, kui lähete koos mõnda uude kohta – metsa, randa või külla.

Sellise aju töötamise viisi avastas professor Jaak Panksepp, kes on üks maailma kuulsamaid närviteadlasi Washingtoni ülikoolis. Puhkusereisil viibides ning aju neis kahes valdkonnas praktiseerides vallandab see ühendeid, mis sisaldavad rahustava toimega aineid nagu opioide, oksütotsiini ja dopamiini. Panksepp nimetab neid «looduse kingituseks», sest need ained alandavad stressi ja tõstavad üksteise vastu häid tundeid – panevad inimesi üksteisest rohkem hoolima ja tekitavad tunde, et maailmas on kõik hästi. Kõik need stressivastased tunded annavad tervele perele positiivse emotsionaalse laengu.

«Me võime valida erinevate tegevuste vahel, mis vallandaksid meie sisemisest arstikabinetist oksütotsiini ... Meil on võimalus leida see imeravim iseenda seest, peame ainult oskama seda üles leida,» selgitas Panksepp. Imeline kogu aju töötamise juures on see, et aju toimib samamoodi nagu lihasedki: mida rohkem sa neid treenid, seda rohkem saavad nad osaks sinust.

Seega, kui võtad lapse puhkusele kaasa, toetad tema soovi ümbritsevat avastada (aju otsimise süsteem), mis annab juurde elujõudu, ning janu mängida (aju mängimise süsteem). Täiskasvanueas muutuvad need oskuseks mängida ideedega, tunnetada paremini ümbritsevat ja olla nõnda edukas ettevõtja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles