Reisikiri Horvaatiast: ma olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!

Veli V. Rajasaar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loo autor Veli V. Rajasaar Opatija vaateplatvormil. Taustal Neitsi Merikajakaga
Loo autor Veli V. Rajasaar Opatija vaateplatvormil. Taustal Neitsi Merikajakaga Foto: Fifty Visual

«Ma pole kunagi kohanud ühtegi inimest, kes oleks käinud Horvaatias ja ei tahaks sinna tagasi minna,» avaldab mulle üks mu reisikaaslastest. Pärast mõnepäevast külaskäiku võib ka mind nende inimeste hulka lugeda. Rijeka ja Krk sobivad imehästi tehnikahuvilisele puhkamiseks: legendaarsest arvutimängude muuseumist vinge kardirajani on kõik heaks eluks vajalik olemas.

Rijeka, kust meie reisiseltskond oma teekonda alustab, on Horvaatia peamine sadamalinn, mis oma hea positsiooni tõttu aegade jooksul mitmeid kordi «omanikku» vahetanud. Lisaks mitmekülgsele ajaloopärandile leiab nii sealt kui ka kõrvalasuvalt Krk’i saarelt kõiksugu sorti lõbustusi, mis peaks rahuldama ka nõudliku külastaja soovid.

Selguse huvides: eestlase kõneaparaadile keeruliselt häälduvat, vaid konsonantidest koosnevat Krk nime kannab nii Rijeka kõrval asuv saar (üks kahest Aadria mere suurimast saarest) kui ka selle saare suurim linn. Vaatamisväärsusi jagub mõlemale Krk’ile kuhjaga.

Parim viis Rijekasse jõuda on hüpata meie oma Nordica otselennule – kolm tundi hiljem võid juba mäenõlval lamamistooli püsti seada ja kohaliku veinimeistri loomingut nautida. Ma isiklikult panustaksin siiski aktiivsematele puhkamisvõimalustele, sest nagu pealkiri ütleb, olen ma terve mees, ja tahan seda kõike saada. See tsitaat muuseas pärineb legendaarsest linateosest «Mehed ei nuta».

TORMITUULED JA VÄLGUNOOLED

Rijekasse jõudes leidsime endid otse äikesetormi keskmest. Vinge valgusmäng joonistas välja ümbritsevate mägede piirjooned ning soe vihm, segatud tugeva tuulega lennutas uljalt hotelli õuealal toole. Tormi kiuste mängis bänd ning kuulajad krampusid õues oma veiniklaaside külge, mõni julgem keerutas jalgagi.

Uuel hommikul tundus, et ilm jääbki sombuseks ja halliks, kuid poole tunniga selgines taevas ning soojakraadid kerisid 28 peale. Erinevalt Eestist, kus suvine kliimaseade näikse päris katki olevat, püsis Rijeka taevas sinisena kõik järgnevad päevad.

Ilmaga õnnistatud, alustasime oma ringkäiku. Alljärgnevalt toongi välja mõne omanäoliseima koha ja elamuslikuma hetke, mida Horvaatiasse minnes on igal juhul väärt kogeda.

Loe edasi Acceleristast!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles