Egiptuse «neetud» hauakambrid avatakse esmakordselt külastajatele
7. november 2017, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/07/7289695t1h8c41.jpg)
Kui oled kartmatu ning armastad riski ja seiklust, tasub kindlasti külastada Egiptuse püramiidide juures asuvaid pikalt neetuks peetud kambreid.
Arheoloogid avavad 1990. aastal avastatud hauakambrid külastajatele esmakordselt, vahendas Lonely Planet. Kõhedates kambrites on nende inimeste jäänused, kes osalesid püramiidide ehitamisel.
Hiiglaslike hauakambritena mõeldud Egiptuse püramiidid ehitati vaaraode käsul. Ehitajateks olid töölised, kes vastavalt arheoloogide uuringutele ei olnudki orjad. Nimelt on arheoloogid uurinud tööliste elupaiku, kus on tõendeid mahukast põlluharimisest ning arstiabist, mis tõendab, et püramiide ehitasid talumeestest töölised, mitte orjad.
Peagi avatavates hauakambrites on nii ehitajate kui ka kuningliku nõuniku ja tööliste juhataja Nefer Thethi maised jäänused. Veel üks kamber, mis külastajatele avatakse, on Egiptuse printsi Khufu Khafi ja tema abikaasa Nefretka hauakamber.
Hauakambrid pärinevad neljanda dünastia ajast (2694 eKr – 2513 eKr) ja paiknevad «hõimude mäe» alal. Arheoloogid usuvad, et tööliste ülemus täitis hauakambri needustega, et kaitsta surnuid varaste eest. Arheoloogi Zahi Hawass kirjutas raamatus «Kuldsete muumiate org,» et hauakambrite juures seisab hoiatus:
«Kõik inimesed, kes sellesse kambrisse sisenevad, kes teevad kambri vastu kurja ja selle hävitavad – olgu krokodillid nende vastu vees ja maod nende vastu maal. Olgu jõehobud nende vastu vees ja skorpionid nende vastu maal.»