Minu hääldus kõlas nii: «Fööst ai vonna teik ju...» ja seda ütlesin ma näitsikule Rootsis infoletis, kui olin tagasi pöördunud tema juurde ning tahtsin tänada eelneva info eest ja veel küsida üht-teist. Kuna naine ehmatas, siis ehmatasin ise ka tema ehmatuse peale – ütlesin vist midagi koledat!? Õnneks sain kohe pihta, milles asi ja parandasin end: «Thank You! Sorry! I wanted to thank you!» Meie Speakly lugejamängu raames meenutab lugeja Franz K. oma piinlikku keeleapsakat.
Minu öeldu – «First I wanna take you!» – võib ju tõlkida otseselt kui ettepanekut seksile siin ja kohe. Pole ime, et naine ehmatas ära, aga õnneks ta vist andis mulle andeks, sest sain aru, et see oli keeleaps. Mul oli ikka tükk aega jube piinlik, sest sisuliselt ütlesin ju nii: «Esmalt tahaks ma teid panna! Siis vaatame edasi...»
See juhtus 90ndate lõpus. Võib vaid oletada, kui kaugel oli noor naine Rootsis minu peale kaebuse esitamisest. Aga võib-olla ka mitte, sest peale minu siirast vabandust-kahetsust, et nii juhtus, ta naeratas ja nii palju, kui ma naiste naeratusi näinud olen, oli see siiras. Või ei olnud see siiras, oli teesklus, targa naise teesklus: tal hakkas minust lihtsalt hale ja tahtis ebameeldiva olukorra lõpetada positiivse noodiga.
Olen ise imestanud, miks see mulle nii hästi meelde on jäänud ning ikka ja jälle intrigeeriva seigana enda elust meenub. Tean ka: see oli minu esimene kord Rootsi pinnal pöörduda kohaliku poole oma inglise keelega, millega olin palju vaeva näinud, või siis seal töötava inimese poole ja ta polnud lihtsalt inimene, ta oli naine – ilus noor naine, kes oma vastulelikkuse, viisakuse, meeldiva rahuliku häälegaga ja naeratusega oli tõesti sümpaatne. Ja siis mina «lendan peale» tõesti nagu mingi Ida-Euroopa juhmlane, kes naise hambaidpaljastavast naeratusest, silma vaatamisest ja meeldivast käitumisest loeb välja, et aeg (5 minutit esmakohtumist-vestlust!) on ta seksile paluda... Oi, kui piinlik.
Mis siit õppida? Ikka seda, et ega ma väga kaugel tahtmatust seksuaalse ahistamise korraldamisest polnud, nii et peab ikka ennast jälgima, mis suust välja kõlab, ja mitte ainult võõrkeelses keskkonnas... See on nagu pöördumine poliitiku poole: kedagi ei huvita see, et «sa mõtlesid hästi», see peab ka hästi välja paistma. Keegi ei suuda teise inimese «mõtete tagatubadesse» süüvida, nii et vähemalt sinnamaani, kui me teiste mõtteid ei loe, peab kõik silmale nähtav ja kõrvale kuuldav korrektne olema.
Tahad ka lugejamängust osa võtta? Vaata täpsemalt siit!