Palmide ja päikse asemel ootas halli passiga turiste ees kannatuste rada (15)

«Perega jõulupuhkust planeerides valisime kaua sobivat sihtkohta. Tahtsime uut aastat võtta vastu soojal maal,» rääkis rus.postimehele Jelena A. Pere oli väga rõõmus, leides Helsingi kaudu otsereisi Dominikaani vabariiki. Ta lootis koos mehe, lapse ja sõpradega veeta suurepärase puhkuse.

28. detsembril jõudsid kaks peret õigel ajal Helsingi Vantaa lennujaama. Jelena sõnul oli osa nende seltskonnast juba jõudnud lennukisse, kui Finnairi töötaja nõudis viisat kahelt reisijalt, kellel on hall pass ja Euroopa Liidu alaline elamisluba. Tulemust ei andnud selgitused, et Dominikaani vabariigi Rootsi saatkonna selgituse kohaselt pole viisat vaja, kui riigis viibitakse vähem kui 30 päeva.

Hall pass pole isikuttõendav dokument

«Selgub, et iga nädal Puerto Platasse lendaval Finnairil ei ole mingit infot sissesõidureeglite kohta,» oli naine nördinud. Jelena sõnul lennufirma esindaja keeldus suhtlemast reisi korraldanud firmaga ning teatas, et ei luba halli passi omanikke lennukile.

«Ta selgitas, et hall pass, ID-kaart ja elamisluba ei ole Euroopa Liidu reisidokumendid. Argumenti, et just nende dokumentidega ületati Soome piir, otsustas meesteenindaja mitte arvesse võtta ja kinnitas, et aliens passport (ilma kodakondsuseta isikule antav välismaalase pass – toim) ei ole üldse isikut tõendav dokument,» sõnas naine.

Pärast ägedat väitlust antud teemal märkasid lennufirma töötajad, et ühes passis on olemas USA viisa. Seepeale läksid Finnairi töötajate arvamused lahku – üks oleks reisijad lennukisse lubanud, teine oli selle vastu.

Lennufirma viga

Asi päädis sellega, et hallide passide tõttu neid lennukile ei lubatud. Ülejäänud reisiseltskond otsustas ka loobuda, sest ei pidanud mõeldavaks puhkust nii, et maha jääb ühe pere ema ja teise pere isa. Naise sõnul järgnes vahejuhtumile «tüütu» vestlus Finnairi kõrgemate esindajatega, kes olid tema hinnangul ebakompetentsed ja eitasid reisijate esitatud teavet.

«Oleme kindlad, et Dominikaani vabariigi Rootsi saatkonnal ja reisifirmal on täpsem info kui Finnairil. Olles hoidnud meid lennujaamas rohkem kui kaks tundi, soovitasid nad minna hotelli ja oodata vastust seal. Maksmisest lennuettevõtja keeldus,» jätkab Jelena.

Naise sõnul tunnistas lennufirma paar tundi hiljem oma viga formaadis, et «oleme peaaegu kindlad, et te võite lennata Dominikaani» ja pakkus neile võimalust sõita sinna marsruudil Helsingi-Zürich-Madrid-Santo Domingo.

Sihtkohta jõudmiseks vajalikku transporti lennufirma pakkuda ei suutnud. Santo Domingo lennujaama esindaja sõnul tulnuks sinna autoga sõita kolm ja pool tundi. Seltskonnal oleks tulnud see endal organiseerida ja ka kinni maksta.

Kaks päeva väntsutamist

Lootes, et nüüd on katsumused möödas, nõustusid Eesti turistid pakutud tingimustega. «Hiljem selgus, et lennufirma, mitte just väga põdedes, muretses meile kõige odavamad piletid minimaalsete mugavustega ja ebamugavate ümberistumistega,» rääkis naine.

Madridi jõudes tuli seltskonnal joosta esimesest terminalist neljandasse ilma korrakski peatumata. Lennuväravasse jõudes selgus, et nad jäävad ikkagi maha. «Me lihtsalt ei jõudnud! Ma tahaksin Finnairilt teada, kas nemad ise oleksid suutnud pooleteise tunniga  joosta ühest terminalist teise, läbida check-in'i, passi- ja turvakontrolli? Ma arvan, et neil oli meist ükskõik,» sõnas naine.

Ta kiidab lennuliini Zürich-Madrid teenindanud lennufirmat Iberiat, mis küll hilines 15 minutit, kuid organiseeris neile nii majutuse kui ka piletid järgmisele reisile.

«Pärast kaht ööpäeva lendamist, üleelamisi, pingelisi vaidlusi, pisaraid, etteplaneerimata kulutusi jõudsime kõik Dominikaani vabariiki ning pärast 3,5-tunnist autosõitu kell kaks öösel ka hotelli, puhkusetuju oli täiesti rikutud,» meenutas Jelena. «Lennake Soome lennufirmaga,» soovitas ta irooniliselt.

Inimlik eksitus

Finnairi avalike suhete osakonna juhataja Päivi Tallqvist selgitas, et seaduse järgi peab lennufirma garanteerima, et kõik lennule registreerunud reisijad vastavad antud riigi sissesõidureeglitele (erand tehakse Schengeni süsteemi riikidele). Kui reisijal puuduvad nõutavad dokumendid, siis ähvardab lennufirmat trahv. Samuti keelatakse reisijal riiki siseneda.

Selle vahejuhtumi põhjustas viga TIMTACi andmebaasis, mida kasutavad lennufirmad,  ja inimlik eksitus. Lennufirmad kontrollivad TIMTACi andmebaasi abil riikide sissesõidureegleid, andmed sinna sisestavad vastavate riikide immigratsiooniametid.  Ta tunnistas, et andmebaasis olev info pole alati kergesti mõistetav ja seetõttu tekivad probleemid.

«Antud juhul meie firma töötaja tõlgendas seal olnud infot vääralt. Seetõttu reisijaid lennule ei lubatud, Finnair kompenseerib kahju,» rääkis Tallqvist. Hüvitise suurus sõltub lennupileti hinnast ja marsruudist, tavaliselt hüvitatakse majutus ja lisandunud reisikulud, aga makstakse ELi reeglite järgi hilinenud lennu eest hüvitist. Ta soovitas reisijatel pöörduda Finnairi klienditeeninduse poole.

Ikka juhtub

Reisifirma Estravel, kelle klientidega oli tegu, ütles, et analoogseid olukordi tuleb neil lahendada mitu korda aastas, kuigi kõik juhtumid on erinevad. Ka Finnairiga on varem olnud probleeme.

Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarendi sõnul töötab nende klienditugi ööpäev läbi ja antud juhul võtsid kliendid nendega ühendust. «Me suhtlesime nii lennufirma, aga Dominikaani vabariigi saatkonnaga,» rääkis Saarend. Lennufirma sai kirjaliku tõendi, et viisat pole nendel reisijatel vaja.

Saarendi sõnul ei saa halli passiga paljudesse riikidesse sõita ja lennufirmade poolt kasutatavas TIMTACi andmebaasis pole info alati korrektne. Seetõttu tuleks varakult tutvuda sihtkohariigi sissesõidureeglitega. Halli passiga võib olla kitsendusi ka reisides Schengeni riikides. «Kui on kavas kaugem ja eksootilisem sõit, siis tuleks ühendust võtta vastava riigi saatkonnaga ja küsida infot kirjalikus vormis ning võimalikult ametlikul kujul. See paber tuleks kaasa võtta ka lennujaama,» soovitas Saarend.