Foto: õnnetusse sattunud lennuki pardal ei osanud peaaegu keegi hapnikumaski õigesti kasutada

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvatõmmis Twitterist/ @BobbyLaurie

Hiljutine tragöödia Southwest Airlinesi pardal näitas, et enamik reisijaid ei pane lennu alguses olevat turvatutvustust absoluutselt tähele, kuna suurem osa reisijaid kasutas hapnikumaski valesti. 

Southwest Airlinesi lennuki aken purunes ja õhusurve tõmbas ühe reisijatest pooleldi aknast välja, kes paraku hukkus.

Ülejäänud reisijad pidid aga järsult langenud õhurõhu tõttu hingamiseks hapnikumaski kasutama, kuid telefonidega tehtud fotodelt ja videodelt on näha, et paljud reisijad tegid seda täiesti valesti, vahendas Independent.

Twitteris jagas pardal olnud Marty Martinez fotot, kus on näha teda ja kaasreisijaid hapnikumaskidega, mis pärast mootori plahvatust kõigile reisijatele pea kohale langesid.

Endine lennusaatja ja reisiekspert Bobby Laurie märkas aga, et mitte ükski inimene fotol ei kandnud maski õigesti.

Ta kirjutas Twitteris: «inimesed, kuulake oma lennusaatjaid! Peaaegu kõik sellel fotol kannavad oma maski valesti. Pange ära oma telefonid, lõpetage enesest piltide tegemine ning kuulake. **Katke oma nina ja suu.»

Fotol on näha kolme reisijat, kes on katnud hapnikumaskiga ainult oma suu, hoolimata sellest, et iga lennu alguses selgitavad lennusaatjad, et hädaolukorras tuleb hapnikumaskiga katta nii suu kui ka nina.

Mõned Twitterikasutajad on vastanud, et see ei ole oluline, kuna kõik ülejäänud reisijad jäid ellu. 

Kuid Laurie vastas, et see oleks väga oluline olnud, kui lennuk oleks lennanud kümne kilomeetri kõrgusel. «Nad oleksid surnud. Punkt.»

Hapnikumaski kandmine on hädavajalik olukordades, kus kabiinirõhk langeb, kuna vastasel juhul tekib reisijatel kiirelt hüpoksia ehk hapnikuvaegus. See võib põhjustada nii peapööritust, segadust, teadvuse kaotust kui ka surma.

Vaid läbi suu hingamine ei ole nii tõhus kui nina kaudu hingamine ning seda eriti stressisituatsioonis.

«Kui katta ainult suu, siis nad peaksid hingama välja vaid suu kaudu, et saada piisavalt hapnikku, et ellu jääda selle hetkeni, mil lennuk jõuab madalamatele kõrgustele,» lisas Laurie. Ta selgitas, et nii suu kui ka nina katmine eemaldab vajaduse pidevalt endale meelde tuletada, kas hingata on vaja nüüd nina või suu kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles