Retk Eesti loodusesse: soovitused käidud radadest kaugemale minekuks
16. oktoober 2018, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/16/11502287t1h9699.jpg)
Üle poole Eestist katab mets, meil on palju saari, merd ja siseveekogusid, kõik see muudab Eesti suurepäraseks matka- ja loodusturismi sihtkohaks. Igal aastaajal on oma eripära – sügise pilkupüüdvalt erksad värvitoonid kutsuvad matkama ning talvepuhkuseks valmistuvat loodust nautima. Puhka Eestis pakub välja mõned tavamarsruutidest erinevad avastamist ootavad sihtkohad.
Võluv rannikumaastik
Vilsandi on Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar ja asub Saaremaast ainult kaks kilomeetrit eemal. Siin leidub mitmeid matkaradu, mis looklevad läbi kadakate ja kauni rannamaastiku.
Vilsandi on tuntud oma rikkaliku linnuriigi ja taimeharulduste poolest, kuid siin on ka paekivipaljandid, milles terane silm märkab hulgaliselt fossiile ja kivistunud koralle. Kas teadsid, et Vilsandi on üks kõige päikesepaistelisemaid kohti Eestis, aga samuti ka üks tuuliseimaid? Tule ja saa tuttavaks Eesti kõige ainulaadsema saarega!
Vilsandi rahvuspargi üks vanimatest ja kauneimatest osadest on Harilaiu poolsaar. Mitmekesine rannikuloodus püüab siin pilku avara vaate ja madala silmapiiriga, siin leiad inimtühja luitemaastiku ning tuulte allutatud puud-põõsad. Vilsandi rahvuspark öeldakse taimerikkuselt olevat kui botaanikaaed ning pärandkultuuri poolest kui vabaõhumuuseum.
Liikudes piki kallast kulgevat matkarada mööda poolsaare tippu, näed poolsaare läänepoolses otsas meres paiknevat tuletorni. Mitte väga ammu asus see veel kuival maal ja hoopis poolsaare idapoolsel küljel. Asukoha muutumise põhjuseks on pidevalt muutuv rannajoon. Kuna pinnas on ebakindel, võib ka tuletorni kaldenurk pidevalt olla erinev. Kui sul on õnne, võid meres näha hülgeid.
Kaugemad nurgatagused
Sood ja rabad on Eesti looduse aarded - soodega on meil kaetud umbes viiendik maismaast, sellest omakorda nelikümmend protsenti moodustavad rabad. Rabas eriline atmosfäär, matkamine on siin igal aastaajal vahva, maastik on vahelduv ja värvikirev ning seda mitte ainult sügisel. Tänu mõnusatele laudteedele pääseb siin igal ajal lihtsalt liikuma, nii ei tallata pinnast ega taimi. Rabasse võib tulla ka räätsamatkale, eriti põnev on see talvise lumega.
Viru raba on üks parima ligipääsuga Eesti rabasid, õpperada tutvustab rabataimestikku, endisi liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb tähistatud ja viitadega varustatud laudtee, mis jõuab vaatetornini, kuhu pääseb ligi ka ratastooli ja lapsevankriga. Kõnnu Suursoo, Muraka raba, Laeva soo ja Meenikunno raba on kaugemad võimalused rabamatkamiseks.
Telkimine ja marja- ning seenemetsad
/nginx/o/2018/09/14/11417275t1hc99f.jpg)
Hea viis avastamaks kohalikku maaelu oma väikeste uniste külakeste ja võrratute marjametsadega, on ette võtta pikem jalgrattamatk.
Jalgratta saab hõlpsasti endaga kaasa võtta rongi, minna mõnes peatuses maha, sõita paar päeva ringi ning tagasi tulla hoopis teisest peatusest. Nii võid sõita näiteks Oravast Viljandisse või hoopis Taevaskojast Kiviõlli. Jalgrattamatka jaoks on suurepärased kohad Peipsi rannik, Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu saared. Ööbida saab RMK telkimiskohtades või laagriplatsil mõne veekogu ääres.
Seene- ja marjahooaeg võib Eestis kesta kuni oktoobri lõpuni. Meil on metsi palju, tänu sellele on lihtne üles leida ka marja- ja seenekohad. Metsavaikuses on mõnus jalutada nii üksi kui kaaslasega, kuid minna võib ka suurema seltskonnaga. Siiski on parima korjamiskoha leidmine pigem õnneasi, seepärast vaata enne metsaminemist üle nimekiri ennast tõestanud marja- ja seenepaikadest.