Õnnetu turismimaa Eesti – mis saab meie spaadest?

FOTO: Peeter Langovits

Kuigi Eesti spaade hinnad on varasemaga võrreldes odavamaks läinud ja lähiaastad ei tõota külastajate suurt tulva, pole meie spaajuhid nõus kvaliteedis ja teenustes järeleandmisi tegema. Hotelli- ja spaaärimehe Tauri Sumbergi sõnul oleks nüüd riigil aeg kriisiolukordades oma tugevust näidata.

Tallink Spa & Conference Hotel spaamänedžeri Marii Kivinurme sõnul valivad Eesti inimesed meelsamini nädala soojal maal kui kodumaise spaa.



«Reisil tekib võimalus tutvuda teistsuguse kultuuriga ning pääseda meil vallutanud pimedusest välja päikese alla. Kodumaiseid spaasid külastavad enamasti need, kellel pole aega ära sõita või kes on harjunud oma päeva sisse planeerima lühiajalise pingemaanduse. Aga samas käib meil palju inimesi naaberriikidest,» rääkis Kivinurm.



Kalev Spa hotelli direktor Piret Betlem leidis, et Eestis puhkamine on väga mõnus ning tülika kohvrite pakkimise ja lennukis veedetud aja asemel saab iga puhkepäeva kasutada tõeliseks lõõgastuseks juba paaritunnise autosõidu kaugusel. Eriti kui puhata tahetakse perega, on välismaale sõidu maksumus kallim ja reisi etteplaneerimine keerulisem.



«Praegu ületab pakkumine nõudlust, see on kliendile hea aeg. Kui rahakott on õhem, tuleb valida soodsamate hulgast, mis ei tähenda sugugi halvemat kvaliteeti,» rääkis ta. «Praegu pingutavad kõik spaad teeninduskvaliteedi parendamise nimel.



Igal spaal on oma erisused ja sihtgrupid ning kindlasti tasub teha enne valiku langetamist veidi eeltööd. Ootame ju ka ise, et meid koheldakse kliendina, kui oleme puhkusel ja tahame lõõgastuda.»



Seda, et Eestis on spaa-kultuur juba nii kõrgel tasemel, et kvaliteedis ei jää me milleski kellelegi alla, nendivad kõik spaajuhid ühiselt.



«Külastan huviga mitte ainult Eesti, vaid ka muu maailma spaakohti ning leian, et meil pakutav kvaliteet on maailmaga võrreldes natuke eest ära, kuna meie hind on maailmaga võrreldes kõvasti allpool,» rääkis Legend Management ASi loovjuht Tauri Sumberg.



«Eesti ettevõtjad võtavad oma tööd väga tõsiselt! Lugesin hiljuti ühe naisteajakirja kolumnisti seiklusi Egiptuse ilusalongis – see ei olnud väljamõeldud lugu, selline ongi seal tase.



Rumalatele inimestele, kes võrdlevad spaad ja reisi Egiptusesse, võib ainult õnne soovida, sest nende elu on ülimalt lihtne ja oma primitiivsuses jääb neile suur rõõm süüdistada kõiki lolle, ahneid ettevõtjaid ja neid eestlasi, kes ei ole teenindaja rahvas, aga ikka töötavad neid teenindades.»



Sumberg lisas, et ta ei näe põhjust selliseid kliente taga nutta.


«Eesti on turismimaana õnnetu riik: tugev sesoonsus, mille põhjustab kehv kliima, ettevõtjate õlul lasuv pime sotsiaalmaksusüsteem, tööjõusuhteid reguleerivate seaduste paindumatus ning kõrged energia-, kütte- ja veehinnad. Praegu on talv, raske öelda, mis suvel juhtuma hakkab; hirm tuleviku ees valitseb ka lähiriikides.



Praegused hinnad on ligi poole võrra odavamad kui aasta tagasi, aga kas see langus on piisav? Õnneks näen pidevalt inimesi, kes siiralt tänavad teenindajaid ja tulevad tagasi... muidu ei viitsikski enam spaadega tegeleda – lihtsam oleks vanglat pidada.»



Tervise nimel järeleandmisi teha ei saa


«Meie spaa-teenuse teeb kalliks suur tööjõukulu, sest peaaegu kõik teenused on seotud inimtööjõuga,» ütles Viimsi SPA teenindus- ja turundusjuht Kaisa Mailend.


Mailend märkis, et pole õige võrrelda lihtsalt hotellimajutusega puhkust spaa-puhkusega.


«Spaa-teenused on ju otseselt seotud tervise parandamisega, ennetus- ja taastusraviga ning tervise nimel kliendid järeleandmisi ei tee.



Eesti suureks müügieduks eelnevatel aastatel on olnud hea teenuse kvaliteet ja tase ning odavad hinnad. Kahjuks on seoses Eesti elu kallinemisega hinnaedu muutunud pea olematuks, see on tinginud välismaalt tulevate klientide vähenemise. Ka majanduslik olukord kogu maailmas pärsib seda.»



Pakkumine spaaturul on suurenenud ning isegi kui teatud perioodidel reisijate arv kasvab, on spaasid viimastel aastatel kõvasti lisandunud.



«Loogiline on, et kui kaugemale reisida on kallis, tullakse lähemale. Lähiturgude turistid saavad siin siiski veel soodsamalt teha vajalikud ostud, samas lõõgastuda ja tervist parandada,» ütles Betlem.



«On väga oluline, millise sõnumiga on spaa end turundanud – ei ole aus kütta üles kliendi ootusi. Kuna tärnisüsteem spaade jaoks on alles tegemisel, võime jätta segase sõnumi välisriikidest tulnud klientidele – nad ei tea, mida oodata, millisel tasemel teenus võiks olla, seega peab sõnum olema aus.»



«Eks muidugi on külastajate arv langenud võrreldes eelmiste aastatega ning põhiliseks põhjuseks on maailma majanduses toimuv. Kõik loevad raha ja proovivad elada oma võimete piires,» lausus Kivinurm. «Teenindajatelt oodatakse aga endiselt abivalmidust ja naeratust ning igaüks tahab tunda end kui kõige tähtsam külaline. Spaasse tullakse eelkõike nautima protseduure ning sööke-jooke. Oodatakse, et oleks puhkus viperuste ja muredeta.»



Sumberg: riik peaks kriisile vastu astuma, mitte pealt vaatama


«Hetkeolusid arvestades on ilmselt kõik spaad üle vaadanud oma töökorralduse ja püüd on kõigil loomulikult efektiivsuse poole. Kulude kokkuhoid, kus võimalik, on oluline, kuid tähtis on ära tunda, milline muudatus või kokkuhoiukoht toob tagasilöögi ettevõtte teeninduskultuuri arvelt,» lausus Betlem. «Ilmselt vaatavad kõik oma põhisuunad lähiajal üle ja loobuvad kulukatest tegevustest. Turg korrastub mõne aasta jooksul ja väheneb soov pakkuda kõigile kõike.»



«Lähituleviku küsimus on keeruline, muutused on sarnased kogu ühiskonnas toimuvale: paljud inimesed kaotavad töö, ettevõtted panevad uksed kinni,» ütleb Sumberg. «Need vaated, kus tänavapildis ja mereäärsetel maastikel hakkavad haigutama tühjade akendega majad, muutuvad tavaliseks. Meil on veel koledast Nõukogude perioodist lagastatud piirkondi, korda tegemata rannaäärseid hotelle ning neid tuleb juurde ka sellest kriisist.



See, kui palju või vähe, sõltub erakondade liidrite julgusest lõpetada omavaheline lapsik ärapanemine ja üleolev suhtumine. Kiirus ja paindlikkus on meie võimalus, aga me lihtsalt muliseme ja vaatame pealt, kuidas asi hävib.



Minu pärast pandagu või Kreisiraadio riiki juhtima, nad vähemalt teadsid vana juhtimistõde «Sõida, aga ära mölise!». Kahjuks on Eesti takerdunud bürokraatiasse, liidrite populismi ja eneseimetlusse, vastutust hülgavasse valimissüsteemi. Julgeid otsuseid ei tehta: äkki ma pean olema karm ja siis mind homme ei valita! Demokraatia kõlbab ainult väga rikastele riikidele, kus üksteise tagant ei ole mõtet varastada.»



Ta lisas, et praeguses seisus ei saa muuta teenust, vaid ainult teenuse hinda. «Spaa on terviklik toode: majutus, spaahoolitsused, toitlustus, saunad ja basseinid, üritused. Ei saa ühte ära võtta ja öelda: võtke kodust oma voodi kaasa või tulge kööki ning tehke ise endale hommikusöögiks kohvi, sel juhul kaotab asi oma mõtte. Vingumine ei aita, kuna vägisi turgu ei muuda. Aga asjad ei ole nii halvad, et lootust kaotada.»



Mailend nentis, et klientide nimel peab iga ettevõte lähitulevikus muudatusi tegema ning ta usub, et see aasta peaks ära näitama tugevad tegijad ja nõrgemad mängijad.



«Lõpmatuseni hinda alandada ei saa, äriettevõtte kontseptsioon on ju ikkagi rahaliselt jätkusuutlik olla ja kahjumit mitte teenida! Meiegi vaatame kulude poole väga kriitiliselt üle.»


Ka Kivinurm möönis, et käes on muudatuste aasta.



«Mis juhtuma hakkab ning kes pinnale ja millise hinnaga jäävad, on raske öelda. Võtmesõna on  kokkuhoid. Kuid kõiki otsuseid peab kaaluma, sest kindlasti ei tohi kliendid teenuses pettuda ning teenus või teenindus selle all kannatada.»